hõlm

See also: holm and Holm

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *hëlma, borrowed from either Baltic (cf. Lithuanian šelmuo (“ridge (of a roof)”)) or Proto-Germanic *helmaz (“protective covering”). Cognate with Finnish helma.

Noun

hõlm (genitive hõlma, partitive hõlma)

  1. hem (margin of cloth)

Inflection
Declension of hõlm (ÕS type 22u/leib, length gradation)
singular plural
nominative hõlm hõlmad
genitive hõlma hõlmade
partitive hõlma hõlmu
hõlmasid
illative hõlma
hõlmasse		 hõlmadesse
hõlmusse
inessive hõlmas hõlmades
hõlmus
elative hõlmast hõlmadest
hõlmust
allative hõlmale hõlmadele
hõlmule
adessive hõlmal hõlmadel
hõlmul
ablative hõlmalt hõlmadelt
hõlmult
translative hõlmaks hõlmadeks
hõlmuks
terminative hõlmani hõlmadeni
essive hõlmana hõlmadena
abessive hõlmata hõlmadeta
comitative hõlmaga hõlmadega
Notes

    1) The long illative singular form with -sse is rarely used for this declension type.

Derived terms

Further reading
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “hõlm”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • hõlm in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • hõlm in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.